Miks algab edukas ERP-juurutus protsesside mõistmisest?
ERP- projekt ei alga tarkvara seadistamisest, vähemalt ei peaks algama.
Vaadates tagasi meie viimastele Odoo juurutustele, kordub üks muster: keerulisemad küsimused ei teki sageli mitte tarkvarast, vaid sellest, kuidas ettevõte tegelikult töötab.
Tootmisettevüttes võib see tähendada väga konkreetseid küsimusi. Millest koosneb lõpptoode? Millised pooltooted valmivad enne seda? Milliseid tootmisetappe läbitakse? Kus asub materjal? Kuidas liiguvad tootmisega seotud andmed ning kuidas kujuneb lõpuks toote tegelik omahind?
Kui ettevõtte igapäevane töö tuleb samm-sammult läbi analüüsida ja sõnastada, hakkavad sageli nähtavale tulema asjad, mida pole varem märgatud. See annab päris tihti ettevõttele juba enne süsteemi kasutuselevõttu midagi väga olulist: parema arusaamise omaenda ettevõttest ja selle protsessidest.
Ühe hiljutise juurutuse puhul tuli koos kliendiga lahti mõtestada mitmekihilised retseptid, pea-ja pooltooted ning kogu tootmisoperatsioonide käik. Kui protsess oli lahti mõtestatud , sai selle üles ehitada Odoo standardfunktsionaalsusega ja sisuliselt ilma lisaarendusteta.
Teises projektis oli olukord hoopis teistsugune. Ettevõtte projektipõhine tootmine ei kasutanud tavapäraseid BOM-e ning standardne tootmisloogika ei vastanud sellele, kuidas ettevõte tegelikult töötab. Lahendus tuli üles ehitada teisel viisil ning siduda omavahel projektid, materjalide liikumine ja ettevõtte jaoks loodud erilahendus.
Kolmandas tootmisettevõttes võib ühel lõpptootel olla enne valmimist koguni kümme pooltoodet, mis liiguvad erinevate tootmisasukohtade vahel. Ka siin ei olnud küsimus lihtsalt tootmismooduli kasutuselevõtus, vaid kogu tootmisloogika mõistmises ja selle tervikuna süsteemi viimises.
Kolm erinevat ettevõtet, protsessi ja lahendust, ühine nimetaja on aga sama. Enne kui saab otsustada, kuidas midagi Odoos lahendada, peab mõistma kuidas ettevõte tegelikult töötab. Ja päris tihti jõuab ettevõte selle protsessi käigus küsimuseni: kas see, kuidas me täna töötame, on üldse kõige mõistlikum viis?
See omakorda tähendab seda, et edasised tööprotsessid muutuvad efektiivsemaks.
ERPi juurutamine ei peaks olema olemasolevate töövõtete üks ühele uude süsteemi viimine. Hästi tehtud juurutus annab võimaluse vaadata ettevõtte protsesse värske pilguga, neid paremini mõista ning alles seejärel otsustada, mida tasub säilitada, mida lihtsustada ja mida teha teisiti.
Edukas ERP juurutus ei alga tarkvara seadistamisest. See algab ettevõtte mõistmisest.